bora24 kirjutas:Copilot väitis, et diisel ei aurustu toatemperatuuril.

Naljakamat väidet annab ikka otsida, vala veidi kütust alustassile ja pane tuppa. Vaata, kas naine (naistega pidavat sul olema ok) õhtul esitab sulle ultimaatumi, kas tema või kütus.

sinu teooria nende mullide kohta kulla sõber on see mida ma tsiteerisin...mina ütlesin et pole veel näinud diislit mis aurustuks toatemperatuuril niiviisi et oleks võimlik see, et kütusevoolikus olevad mullid oleks mingi osa aurustunud diislist. loe ikka tekst läbi korralikult...ja temperatuur parimatel päevadel seal pealetulevas torustikus ei ole talvel mitte ligilähedanegi toatemperatuurile et see seal mullideks suudaks aurustuda. tore diisli spets oled ikka küll....küll tahad puurida turbo vahejahutisse auke, küll arvad et diisel aurustub nii et suured mullid kütusetorustikus jne jne.

Elektriline pump tõstab pealetuleva magistraali rõhku, mille tõttu seal aurumulle ei teki. Aurumullide jaoks ei ole vaja, et kogu kütus aurustuks, piisab vaid, et kerge fraktioon (ka osaliselt) neil tingimustel gaasistuks. Aga aitab küll jahust, mõistusega inimene peaks ammu juba mõikama, millest jutt. Vaidluse võib loomulikult lõpetada see, kui teha katse, kuid kas iga triviaalsuse tõestamiseks seda vaja on, on kahtlane. Lihtsam osa katsest oleks manomeetriga mõõta filtri järel alarõhku, kaldun arvama, et see võib olla -0,2 kuni -0,5 bar sõltuvat mootori pööretest ja filtri ning torustiku takistusest, mis soodustab kergema fraktiooni gaasistumist.

Mis puutub auku turbo vahejahutisse, siis juba puurisin tema põhja augu ja panin kruvi ette, kust kaudu õli välja lasta. Kui seda liiga palju tuleb, siis kaalun vooliku paigaldamist.

Tiidule. Arvata võib, et 1 auramisele võib järgneda teise tõsine kobin. Kas teine ka ära aurab, sõltub juba sideme tugevusest, .

EDIT. Paar lolli kirjaviga

bora24 kirjutas:Elektriline pump tõstab pealetuleva magistraali rõhku, mille tõttu seal aurumulle ei teki. Aurumullide jaoks ei ole vaja, et kogu kütus aurustuks, piisab vaid, et kerge fraktioon (ka osaliselt) neil tingimustel gaasistuks. Aga aitab küll jahust, mõistusega inimene peaks ammu juba mõikama, millest jutt. Vaidluse võib loomulikult lõpetada see, kui teha katse, kuid kas iga triviaalsuse tõestamiseks seda vaja on, on kahtlane.

Mis puutub auku turbo vahejahutisse, siis juba puurin tema põhja augu ja panin kruvi ette, kust kaudu õli vfälja lasta. Kui seda liiga palju tuleb, siis kaalun vooliku paigaldamist.

Tiidule. Arvata võib, et 1 auramisele võib järgneda teise tõsine kobin. Kas teine ka ära aurab, sõltub juba sideme tugevusest, .

ma saan aru mida sa tahad öelda, kuid selliste suurte mullide tekkeks peaks olema diisel ikka väga kehva kvaliteediga ja liigselt palju kergeid fraktsioone sisaldav diisel aurustub liialt madala temperatuuri juures mis põhjustab mootori töös tõrkeid ja seda eriti tänapäeva uuemad TDI mootorid....ning see sinu teooria ei saa olla vettpidav kui inimesed on saanud mullidest lahti ka ilma mingite etteande pumpade paigaldaist st kogu peale tuleva küttesüsteemi kriitilse pilguga üle vaadanud ning vajadusel üht v teist kohandanud v hermeetilisemaks muutnud....mis muu kui õhk see siis on???kui süsteem saab olema hermeetilisem peaks see tähendama ka suuremat vaakumit süsteemis ja tulenevalt sinu jutust peaks olema vaakumi all osade fraktsioonide aurustumine veel kergem, mis peaks tähendama aga mullide jäämist v lausa juurde tekkimist kuid kuidas seleteda siis nüüd järsku mullide kadumist???ega mitte iseeneseliku surve tekkimisega süsteemi?

Kui on õhuleke sisse, siis võib ka olla samast kohast kütuseleke välja. Kas on? Reeglina ei ole. Nii, et nad võivd teha, mida iganes. Kardinaalselt süsteemi ümberehitamata võib asja lahendada küll filtri vahetus, näiteks saab ta puhtam ja hõredam (smiley oli viimase omaduse kohta). Kuid mullid kaovad kohe, kui kütuse rõhku tõstatakse, st mehaanilises pumbas pärast etteande pumpa. Nii, et tegelikku probleemi ei ole kuniks etteandepump sellest gaasi ja vedeliku segust jagu saab.

Talvine kütus on veel petroolirikkam, st tekitab rohkem samal tingimustel mulle.

Minu teooria see küll ei ole, et vedelik madalamal rõhul keeb, st aurustub madalamal temperatuuril. See ikka üldtuntud füüsika.

Suur mull jääb vooliku kõige kõrgema koha peale. Kuid see ei koti kedagi kuniks selle alt piisavalt vedelikku veel läbi poeb, .

Mõned Google leiud:

* the cause was a pinhole in the pipe, it didn't leak but with the engine running you could see the bubbles forming.The pressure from the pump will draw air from any weak joint.I hope this helps in some way.

* I managed a bit of investigation last night and fitted a length of clear hose from the Separ/Racor filter onto the hose feeding the engine filter. No bubbles! This means the air leak must be related to the fine filter, filter mount or the fuel temp sensor. I will try pressurising the feed line next to see if anything weeps out at any joints.

* Check the rubber gasket behind the bleeding nut on the fine filter, might be necessary to put a new one in.

* I think I might have found the problem. It looks like it was a poor seal where the fuel delivery pipe connects to the fine filter. I replaced the main fuel hose and put a fresh jubilee clamp on and it seems to be much better.
_______

Esimese asjana võiks selle musta voolikujupi ära vahetada:

Varsti jõuame selle jutuga sinnani, et kütusevoolikud lasevad õhku läbi oma seinte, .

bora24 kirjutas:Kui on õhuleke sisse, siis võib ka olla samast kohast kütuseleke välja. Kas on? Reeglina ei ole. Nii, et nad võivd teha, mida iganes. Kardinaalselt süsteemi ümberehitamata võib asja lahendada küll filtri vahetus, näiteks saab ta puhtam ja hõredam (smiley oli viimase omaduse kohta). Kuid mullid kaovad kohe, kui kütuse rõhku tõstatakse, st mehaanilises pumbas pärast etteande pumpa. Nii, et tegelikku probleemi ei ole kuniks etteandepump sellest gaasi ja vedeliku segust jagu saab.

Talvine kütus on veel petroolirikkam, st tekitab rohkem samal tingimustel mulle.

Minu teooria see küll ei ole, et vedelik madalamal rõhul keeb, st aurustub madalamal temperatuuril. See ikka üldtuntud füüsika.

Suur mull jääb vooliku kõige kõrgema koha peale. Kuid see ei koti kedagi kuniks selle alt piisavalt vedelikku veel läbi poeb, .

ei leki selle pärast sest süsteemis puudub surve ja teatavasti ime väikestest aukudest pääseb õhk kordades kergemini läbi kui vedelik...kah üldtuntud füüsika.

aga nitro leiud antud teema kohta on 5+ mingit hüpoteetilist füüsikat ja keemiat pole antud juhul vaja, sest on selgemast selgem et süsteemi pääseb õhk mitte ei aurustu seal mingid fraktsioonid. ja mainiks ära et moto töö ajal ei ole üksi mull kuskil kõrgema koha peal vaid ikka liiguvad pumba ning mingi vedelik kuskilt mulli alt läbi pugema ei pea.

bora24 kirjutas:Varsti jõuame selle jutuga sinnani, et kütusevoolikud lasevad õhku läbi oma seinte, .

kisub vaikselt sinnapoole jah

Ei puutu küll asjasse, kuid: "Vesinik on hea soojusjuht, difundeerub kergesti pisemateski avades (läbi plastmassi,kautðuki, portselani; kõrgemal t°-l ka läbi klaasi ja terase)."
Kokkuvõtteks teeb äkki ka õhk st hapnik seda sama "difundeerub" vaakumi korral läbi kummivooliku seina

pmst sama, mis toimub auto kummidega (antud juhul kummitoruga vastupidises suunas - vaakum):

Uurisin täna jälle mulli-asja ja üllatuseks avastasin, et töötava mootoriga on kõik silmaga nähtavad mullid kadunud. Ainult seisma jätmisel tekib üks, ca 1 cm pikkune mull.

Nitro kirjutas:Uurisin täna jälle mulli-asja ja üllatuseks avastasin, et töötava mootoriga on kõik silmaga nähtavad mullid kadunud. Ainult seisma jätmisel tekib üks, ca 1 cm pikkune mull.

Mis autol sa seda vaatasid?