Nimelt selle nädala sees parkisins sikupilli maa-alusesse parklasse, minu ees seisis tumesinine honda accord aastakäik peks olema 1994-1997 (toonitud klaasid ja ei näinud mitu inimest sees). autol oli uks praokil ja üks vend oli veidi eemal autode vahel ja midagi oli käes... Ühesõnaga minu auto uksed ei läinud puldist lukku , õnneks märkasin ja panin ükshaaval uksed käsitsi lukku. tundus et vennad ootsid parklasse autosi!
Seda võib igalpool juhtuda aga olge ettevaatlikud.

On see nüüd huumor või päriselt liigud sa ringi autoga millel ei saa uksi puldist lukku panna ja siis käid mingite kahtlaste tüüpide ees neid ükshaaval lukku võtmega keeramas ?

Mis nüüd arusaamatuks jäi? Kahtlane auto ja kahtlane seltskond, kelle läheduses puldist uste lukustamine ei toiminud. Ilmselt siis mingi segaja või blokaator kusagil, et hajameelsemad jätavadki uksed lahti.

fatedog kirjutas:On see nüüd huumor või päriselt liigud sa ringi autoga millel ei saa uksi puldist lukku panna ja siis käid mingite kahtlaste tüüpide ees neid ükshaaval lukku võtmega keeramas ?

Kui ei saanud aru ,siis loe teistkorda veel. Uksi lukustan tavaliselt ikka ainult puldist. kõige lihtsam viis segada puldist lukustamist raadiosaatjaga.

Väga arusaadav info ! Isegi TV rääkis kui lihtsalt saab raadiosaatiaga puldi laineid segada nii, et auto uksed ei lukustu.
Õnneks ise alati jälgin kas läksid uksed kinni. Kulutada sekund tagasi vaatamisele on palju odavam, kui uut autot osta

Kutsunud siis pollar kohale,rääkinud oma lugu ära,ja kui aega ehk oli,siis ära oodanud. Ja nr märk kah teinekord kirja. Oleks ehk kohale tuldud ja need tondid üle kontrollitud...vb mõni tagaotsitav pätki kätte saadud.

Ja nagu aru saan siis proovisid mitu korda puldist panna aga ei toiminud,hiljem aga jälle kõik toimis nii nagu vaja?

--keit-- kirjutas:Väga arusaadav info ! Isegi TV rääkis kui lihtsalt saab raadiosaatiaga puldi laineid segada nii, et auto uksed ei lukustu.
Õnneks ise alati jälgin kas läksid uksed kinni. Kulutada sekund tagasi vaatamisele on palju odavam, kui uut autot osta

Asi selles ongi, tavaliselt ei viitsi vaadata aga kuulan kas lukku lähevad ja igakord ei viitsi kuulata. Nüüd olen tähelepanelikum.

copilot kirjutas:Ja nagu aru saan siis proovisid mitu korda puldist panna aga ei toiminud,hiljem aga jälle kõik toimis nii nagu vaja?

Puld alati ilusti töödanud ja peale seda töötas ka. Kusjuures hiljem mõtlesin et oleks pidanud nr märki vaatama.

Sellisel juhul oleks ma viinud auto ennem välja parklasse mitte jätnud alla ja hakanud seal mingite tontide ees võtmega uksi lukustama...
Selline tegevus kutsub just muukima kuna see ei ole sellise vana auto puhul just väga keeruline !

fatedog kirjutas:Sellisel juhul oleks ma viinud auto ennem välja parklasse mitte jätnud alla ja hakanud seal mingite tontide ees võtmega uksi lukustama...
Selline tegevus kutsub just muukima kuna see ei ole sellise vana auto puhul just väga keeruline !

Olin 2003 a Saabiga, ei ütleks,et see kõige vanem auto on,et uksi lahti jätta.
Pealegi kirjutasin siia hoiatuse,et inimesed jälgiks oma uksi. Ei kirjutanud siia kuidas ma käituma peaks või oleks pidanud.

Kui eesmärk on omanik autost nii eemale saada, et uksi ei lukustaks, siis vaevalt keegi muukima hakkab. Oodatakse kuni järgmine tuleb ja uksed lahti jäävad pigem. Ise kasutan alati signa piiksumist selleks, et kui uksed kinni ja lahti, siis piiksu teeks.
Sisuliselt sama teema mis maja ees signaga ja signata, kui ikka ühel tuluke vilgub ja teisel mitte, siis ikka valitakse signata masin kuhu sisse murda.

ei midagi isiklikku fatedog, aga sa kuidagi turris peale mode õiguste saamist?

teemasse ka, endal on õnneks 2-poolse sidega pult, ehk siis kui lukku ei lähe uksed siis teeb häirivat häält ja näitab displei peal kas on lukus või ei. golf 3 on muidugi suht hästi kuulda lukustumist õnneks.

varikasutaja kirjutas:ei midagi isiklikku fatedog, aga sa kuidagi turris peale mode õiguste saamist?

+1

Tähelepanu ja ettevaatuse osas sõnum kõik õige ei hakka teemas targutama.

Mõni lause hoopis selle asukoha ja analoogsete ehitiste kohta.
Selle Sikupillis maa all oleva parkla kohta aga niipalju, et seal on igasugune raadiolevi häiritud. See puudutab autoraadiot, TV, telefoni, alarmi, telemaatikat jne. Pole seal mingit vandenõu ega ka anomaaliat. Tegemist on armeeritud ja madala laega raudbetoonist keldriga, mille sagedusfooni kujundavad tohutu arv päevavalguslampe. Oleneb muidugi elektroonika seadme parameetritest aga osade lampide all selles piirkonnas kõik seadmed ei tööta. Suuresti ka kokkulangevus nii sageduse, kui ka konkreetse alarmi kvaliteedi tunnuste osas. Raadioseadmete elektroonika disainist tulenev tundlikus, varjestus ning sisemine müratase teevad need keskkonnatundlikumaks.

varikasutaja kirjutas:ei midagi isiklikku fatedog, aga sa kuidagi turris peale mode õiguste saamist?

Ohoh, ma polegi ainuke kes nii arvab!

tlauri kirjutas:Tähelepanu ja ettevaatuse osas sõnum kõik õige ei hakka teemas targutama.

Mõni lause hoopis selle asukoha ja analoogsete ehitiste kohta.
Selle Sikupillis maa all oleva parkla kohta aga niipalju, et seal on igasugune raadiolevi häiritud. See puudutab autoraadiot, TV, telefoni, alarmi, telemaatikat jne. Pole seal mingit vandenõu ega ka anomaaliat. Tegemist on armeeritud ja madala laega raudbetoonist keldriga, mille sagedusfooni kujundavad tohutu arv päevavalguslampe. Oleneb muidugi elektroonika seadme parameetritest aga osade lampide all selles piirkonnas kõik seadmed ei tööta. Suuresti ka kokkulangevus nii sageduse, kui ka konkreetse alarmi kvaliteedi tunnuste osas. Raadioseadmete elektroonika disainist tulenev tundlikus, varjestus ning sisemine müratase teevad need keskkonnatundlikumaks.

Paranda mind, kui ma eksin, kuid kuidas saab hoone struktuur segada auto lukustamist, kui ta auto ja võtme vahel ei ole? Selle lampide teooria suhtes olen samuti skeptiline, vaevalt, et lambipirni sagedus langeb kokku autoalarmi sagedusega.

Nu jah, kõige selle osas, mida inimene ei näe, lõhna ei tunne, ei kuule või ei aista on aegade algusest skeptilised oldud.

Asi on selles, et antud kohas on peamiselt elektri energia mõjul tekitatud keskkonna foon, millel on segav toime raadiolainete "sees" oleva info nn puhtas levikus. Auto alarmi pult (saatja) ja auto alarm (vastuvõtja) vahel on raadioside lisaks kindlale ehk kandvale sagedusele ka nn info edastuse osa modulatsiooni näol. Kandev sagedus on kõrge sagedusega elektromagnetlainetus, mis kannab vajalikku infot. See vajalik info on tavaliselt madalatel sagedustel (kõnesagedus näiteks). Moduleerimisega viiakse kõrgesse kandvasse sagedusse nö "sisse" see edastatav, vajalik madalsageduslik infosignaal (auto signa juhtpuldi saatja poolt genereeritud signaal). Kõrgematel sagedustel (UHF, VHF) kasutatakse laialt sagedusmodulatsiooni ehk FM. Seda infot kannab sagedus ja selle muutumise kiirus. Madalamatel sagedustel kasutatakse amplituud modulatsiooni ehk AM. Seal kannab infot amplituud ja selle muutumise kiirus. Digitaalne signaal omakorda faasimodulatsioon ehk digi 1 või 0.
Selles nn varjestusega armeeritud betoonist keskkonnas, kus suur arv päevavalguslampe, toimub küllaltki agressiivne raadiolaine signaalide moduleerimine, mis kokkuvõttes takistab juhtpuldi (saatja) raadiosageduse sisse "peidetud" inforiba täies pikkuses ehk "loetavalt" korrektselt auto vastuvõtjani jõudmist. Tulemus on see, et alarmi vastuvõtja lihtsalt ei suuda sellest "infojupist" aru saada või "õigeks" tunnistada. Abi võib olla puldi autole lähemale viimisest või näiteks enda näo alla (lõua alla surumisest), mis parendab raadiosignaali parameetreid.
Põhimõtteliselt võib seda võrrelda olukorraga, kus 2 sõpra püüavad ööklubis laua taga juttu ajada ning mõne taustal virutava muusika pala või akordi juures muutub teineteise lausete sisust arusaamine ebapuhtaks või täiesti võimatuks. Sellisel juhul tõstetakse harilikult hääle tugevust kuni seda jätkub. Niisamuti käitub näiteks mobiiltelefon, mis automaatselt valib väljundvõimsuse 0,5 kuni 2W. Auto alarmi juhtpult omab aga piiratud võimsust, mis on max kuskil 0,15mW. Sellest ka juhtpuldi piiratud võimekus.

Cheiver kirjutas:

tlauri kirjutas:Tähelepanu ja ettevaatuse osas sõnum kõik õige ei hakka teemas targutama.

Mõni lause hoopis selle asukoha ja analoogsete ehitiste kohta.
Selle Sikupillis maa all oleva parkla kohta aga niipalju, et seal on igasugune raadiolevi häiritud. See puudutab autoraadiot, TV, telefoni, alarmi, telemaatikat jne. Pole seal mingit vandenõu ega ka anomaaliat. Tegemist on armeeritud ja madala laega raudbetoonist keldriga, mille sagedusfooni kujundavad tohutu arv päevavalguslampe. Oleneb muidugi elektroonika seadme parameetritest aga osade lampide all selles piirkonnas kõik seadmed ei tööta. Suuresti ka kokkulangevus nii sageduse, kui ka konkreetse alarmi kvaliteedi tunnuste osas. Raadioseadmete elektroonika disainist tulenev tundlikus, varjestus ning sisemine müratase teevad need keskkonnatundlikumaks.

Paranda mind, kui ma eksin, kuid kuidas saab hoone struktuur segada auto lukustamist, kui ta auto ja võtme vahel ei ole? Selle lampide teooria suhtes olen samuti skeptiline, vaevalt, et lambipirni sagedus langeb kokku autoalarmi sagedusega.

tlauri kirjutas:Nu jah, kõige selle osas, mida inimene ei näe, lõhna ei tunne, ei kuule või ei aista on aegade algusest skeptilised oldud.

Asi on selles, et antud kohas on peamiselt elektri energia mõjul tekitatud keskkonna foon, millel on segav toime raadiolainete "sees" oleva info nn puhtas levikus. Auto alarmi pult (saatja) ja auto alarm (vastuvõtja) vahel on raadioside lisaks kindlale ehk kandvale sagedusele ka nn info edastuse osa modulatsiooni näol. Kandev sagedus on kõrge sagedusega elektromagnetlainetus, mis kannab vajalikku infot. See vajalik info on tavaliselt madalatel sagedustel (kõnesagedus näiteks). Moduleerimisega viiakse kõrgesse kandvasse sagedusse nö "sisse" see edastatav, vajalik madalsageduslik infosignaal (auto signa juhtpuldi saatja poolt genereeritud signaal). Kõrgematel sagedustel (UHF, VHF) kasutatakse laialt sagedusmodulatsiooni ehk FM. Seda infot kannab sagedus ja selle muutumise kiirus. Madalamatel sagedustel kasutatakse amplituud modulatsiooni ehk AM. Seal kannab infot amplituud ja selle muutumise kiirus. Digitaalne signaal omakorda faasimodulatsioon ehk digi 1 või 0.
Selles nn varjestusega armeeritud betoonist keskkonnas, kus suur arv päevavalguslampe, toimub küllaltki agressiivne raadiolaine signaalide moduleerimine, mis kokkuvõttes takistab juhtpuldi (saatja) raadiosageduse sisse "peidetud" inforiba täies pikkuses ehk "loetavalt" korrektselt auto vastuvõtjani jõudmist. Tulemus on see, et alarmi vastuvõtja lihtsalt ei suuda sellest "infojupist" aru saada või "õigeks" tunnistada. Abi võib olla puldi autole lähemale viimisest või näiteks enda näo alla (lõua alla surumisest), mis parendab raadiosignaali parameetreid.
Põhimõtteliselt võib seda võrrelda olukorraga, kus 2 sõpra püüavad ööklubis laua taga juttu ajada ning mõne taustal virutava muusika pala või akordi juures muutub teineteise lausete sisust arusaamine ebapuhtaks või täiesti võimatuks. Sellisel juhul tõstetakse harilikult hääle tugevust kuni seda jätkub. Niisamuti käitub näiteks mobiiltelefon, mis automaatselt valib väljundvõimsuse 0,5 kuni 2W. Auto alarmi juhtpult omab aga piiratud võimsust, mis on max kuskil 0,15mW. Sellest ka juhtpuldi piiratud võimekus.

Cheiver kirjutas:

tlauri kirjutas:Tähelepanu ja ettevaatuse osas sõnum kõik õige ei hakka teemas targutama.

Mõni lause hoopis selle asukoha ja analoogsete ehitiste kohta.
Selle Sikupillis maa all oleva parkla kohta aga niipalju, et seal on igasugune raadiolevi häiritud. See puudutab autoraadiot, TV, telefoni, alarmi, telemaatikat jne. Pole seal mingit vandenõu ega ka anomaaliat. Tegemist on armeeritud ja madala laega raudbetoonist keldriga, mille sagedusfooni kujundavad tohutu arv päevavalguslampe. Oleneb muidugi elektroonika seadme parameetritest aga osade lampide all selles piirkonnas kõik seadmed ei tööta. Suuresti ka kokkulangevus nii sageduse, kui ka konkreetse alarmi kvaliteedi tunnuste osas. Raadioseadmete elektroonika disainist tulenev tundlikus, varjestus ning sisemine müratase teevad need keskkonnatundlikumaks.

Paranda mind, kui ma eksin, kuid kuidas saab hoone struktuur segada auto lukustamist, kui ta auto ja võtme vahel ei ole? Selle lampide teooria suhtes olen samuti skeptiline, vaevalt, et lambipirni sagedus langeb kokku autoalarmi sagedusega.

Jutt jumalast õige ja arusaadav. Minul töö juures ei pane mu opel ka ennast lukku puldist kuna kõrval maja peal on mobiilimast.Igalpool mujal toimib asi laitmatult.

tean et mastide juures võib seda juhtuda aga antud juhul kui maalaluses parklas olin ei toiminud kesklukk ja alati on minul igaljuhul sikupilli maaaluses parklas ja samuti mustikas toiminud ilusti. kordagi pole seganud veel selline asi.

Mis kesklukk peal? Originaal või mingi lisa?

Kui golf3mest jutt siis ilmselt lisa ja olenevalt tootjast on paremad lahendused signaalirägastikus levimiseks.

Keskkonna foon muutub pidevalt ja sellest ka antud tõenäosus, mis hirmudele toitu andis. Ei taha seda hirmufaktorit nulli viia aga see oli ilmselt siiski asjaolude kokkulangevus. Küllap tuleb ka edaspidi sellist asja ette, kui kauem elada ja analoogseid kohti tihedamalt külastada. Sellega on pöördvõrdeliselt nagu lotoga - kord võidad aga enamasti kaotad (norm olukord). Mida kauem elada ja tihedamalt lotot mängida, seda rohkem kaotad aga suure tõenäosusega vahel ka midagi võidad.

president10 kirjutas:tean et mastide juures võib seda juhtuda aga antud juhul kui maalaluses parklas olin ei toiminud kesklukk ja alati on minul igaljuhul sikupilli maaaluses parklas ja samuti mustikas toiminud ilusti. kordagi pole seganud veel selline asi.

Seepärast on hea IR-pult, kuid jah....keegi seda järgi ei tee (puldiosa) ja esindusest uus puldi toorik 345euri

Siim kirjutas:

varikasutaja kirjutas:ei midagi isiklikku fatedog, aga sa kuidagi turris peale mode õiguste saamist?

+1

+1 Ja üldiselt moderaatoritelt ootaksin ma seda, et nad kasutajaid korrale kutsuksid, mitte ei tekitaks selliseid situatsioone, mis võiksid viia vaenuni. Lisaks moderaatorid peaksid kirjutama arusaadavalt ning olla omandanud elementaarsed õigekirjareeglid. Komad, suured-väiksed algustähed. Siis oleks ühtlasi kõik kõigile arusaadav. Hetkel aga jääb mulje, et tavakasutajad peaksid moderaatorile jagama näpunäiteid teemal "Kuidas kirjutada arusaadavalt ning kuhu käivad komad." Ja siis räägime evwk maine kujundamisest. Mis mulje jääb inimestele, kui nad juhtuvad esmakordselt seda foorumit lugema, ning näevad kuidas moderaator siin lärtsub enda ebaselgete postitustega. "Ütle mulle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen sulle, kes oled sina."

Kui inimene pole kindel, kas levitatav info on õige või mitte, oleks soovitatav tungivalt seda mitte edasi jagada.
Kontrollimata info levitamine, mis alusetuks osutub, teeb pöördumatut kahju inimeste turvatundele ja tekitab põhjendamatut paanikat.

Ei midagi isiklikku aga selline on minu nägemus asjast.