Kusagil iitsatasin midagi, n??d hakkas j?rsku tulema k?simusi, vaatan et lihtsam on teha teema ja kirjutada vastused siia. Et k?sime-vastame pigem siin edasi. Jutt k?ib siis vanakooli diislitest, enne elektrooniliste pumpade ajastut. Samuti ei tahaks h?sti r??kida turbodiislitest, kuna turboka kohta k?ib k?ik sama mis vabalthingava kohta, kuid turbo r?hu t?stmine toob pikemas perspektiivis kaasa jamasid, mille v?ltimiseks tuleks vana masin pea alati enne ikka lahti harutada ja k?ik kulunu uue vastu vahetada. Nagunii saab vabalthingavast mootorist k?tte ?sna lihtsalt sama d?naamika mis TD-l tehaseseades, seda k?ike TD-l tehes on tulemus muidugi hoopis teisest klassist, seda k?ike ka r?hku t?stmata. Aga asjast:

1. Pihustir?hu t?stmine: kui neid t?sta, v?heneb silindrisse pihustamise aeg, ehk siis rohkem k?tust l?heb tagasivoolu kaudu paaki tagasi. Vabalthingava r?hud v?ib t?sta kuni turboka tasemele. T?psed numbrid on eri mootoritel erinevad ja neid ei hakka praegu peast pakkuma. Selle tulemusena langeb k?tusekulu ja s?ilib samas j?ud ka k?rgetel p??retel. Enda viimane diisel jooksis nt kuni 7000rpm-ni, aga selliseid katsetusi tuleks teha vaid mehhaaniliste klapit?ukurite puhul, mitte h?draulilistega (ka v?istlusautodel vahetatakse need mehhaanlisteks). R?hkusid t?stetakse pihustivedru pingsuse muutmise abil nende seibikestega seal sees.

2. Pihustir?hkude ?htlustamine: v?hese t??ga on v?imalik need r?hud ?htlustada ca komakoha v?rra (10x) t?psemalt kui tehaseseadistus ette n?eb. Hobuj?ude tuleb juurde nii et tunned kohe, samuti muutub k?ik palju ?htlasemaks.

3. Alles seej?rel tuleks asuda s??tenurga kallale, mis tuleks ajada paika kas v?ga t?pselt v?i isegi grammi v?rra varasemaks. Suitsuvine on diislitel taga ning k?ivitusjamad sageli just sellep?rast, et s??de hiline. S??tenurk peab olema t?pselt vastavuses iga pihusti pritseajaga, sellep?rast oligi vaja need pihustid enne ?htlustada nii palju kui v?imalik. VAGi mootoritel saab s??tenurga paika reeglina kella v?i stroboga. Vanal mootoril see ?nnestuda ei pruugi ning v?ibolla tuleb see panna l?puks ikkagi paika tagumikutunde j?rgi, mis on kogenud remondimehe k?es kah t?iesti tulemuslik t??meetod. Enda rekord oli ?hel 59kW 1.6 mootoril, kus selle peale kulus terve p?ev, hommikust ?htuni, aga tulemus oli ka seda v??rt:). Ehk siis auto muutub iga korraga v?imsamaks, paraneb alumise otsa v??ne, ja kui ei tea, kui heaks selle peab saama, siis ei pruugi tekkida motivatsiooni j?rjekordselt oma t??d ?le hakata tegema. Teenindusi ei ?nnestu kahjuks isegi mitte rahaga motiveerida, sest keegi ei viitsi raisata tervet p?eva nii lihtsa t?? peale.

4. Pumba reguleerimine: paljud pumbad on ?levaatuse tahma hirmus reguleeritud nii, et tahmasuse anal?saatori n?it oleks ideaalne. T?si, see on lihtne, aga mitte alati praktiline. Loomulikult, mida rikkamaks segu keerad, seda rohkem tahma ja seda v?imsam. N?rvilise s?idustiili juures ei anna see ka erilist kululisa, kuna v?heneb kiirenduse (k?rgete p??rete) aeg, edasi saad panna juba madalama k?igu ja sealt ka kokkuhoid. Samas kui on pikalt ainult maantees?itu, tasub t?esti segu lahjaks keerata, sest siis annab see v?iksem v?imsus ka ?konoomia. N?iteks mu praegune 3.3TD annab selle pealt maanteel ja linnas kokku (ma ei ole raske jalaga) ca 3-4L v?idu k?tusekulus 100km kohta. Kes tahab maksimumi, v?iks reguleerida pumbast segu nii rikkaks, et napilt t?idab need tahmasusenormid, nii j??b ka s?idur??mu oluliselt rohkem kui enamikel diislitel ja n?htavat tahmalonti seal taga ikka ei ole.

5.Lisandid: need lisandid v?iks jagada kolmeks, ?helt poolt k?tuselisandid (n?iteks Mergi, mis annab nii kulu kokkuhoidu kui v?imsuse kasvu), ?li omadusi muutvad lisandid (teevad ?li libedamaks, v?hendavad sellega h??rdumist, sisuliselt pikad rasvhappe molekulid mida aja jooksul mootor l?hemaks hekseldab ja j?rgmiseks ?livahetuseks on toime ka kadunud) ja mootori pindade omadusi muutvad lisandid (n?iteks metalliga reageeriv ja metallokeraamilist kihti saalede ja silindri seintele tekitav Xado). Neid k?iki kombineerides on tegemist kah p?ris t?sise tuuninguga;), mis paistab v?lja ka mootori d?naamikas. Ise kasutan k?tuselisandeid siiski muuks otstarbeks, n?iteks pihustite puhastamiseks, vee eemaldamiseks vms, kuid Prismas m??dav mingi venkude Hi-Geari (neist see k?ige kallim) lisand on andnud mitmele autole juurde ka j?udu p?ris m?rgatavas koguses. Spetsialistidega r??kides arvasid nad, et see puhastab ja mingil m??ral suudab vbl ka taastada pumba enda kulunud osi, lisaks pihustitele. Muidu ongi Mergi vist ainus, mida 3x normist rohkem lisades ka efekt tunda. ?lilisandeid eriti kasutada ei meeldi, nendega olen vaid pikendanud m?ne kapremonti ootava auto agooniat v?i siisi niisama neid uudishimust testinud. XADO on andnud j?llegi h?mmastavaid tulemusi. T??p?him?te on lihtne, et ?liga kantakse need osakesed kohtadeni, kus h??rdumine (kulumine) k?ige suurem (tekib kuumust), sinna ladestub maha terasest ca k?mme korda tugevama keraamilise kihina ja peaks p?sima seal teoreetiliselt kuni 100tkm jooksul. Kuna see pind muutus siledaks, siis h??rdumine v?henes, kuumust ei teki ja rohkem sinna seda ka ei ladestu. Praktikas annab see tunda nii, et mootor hakkab k?ima vaiksemalt ja kergemalt (loomulikult sobib Xado ka difritesse ja k?igukasti). N?iteks t?usevad t?hik?igup??rded. Xado t??tluses on min 3 tuubi, mis eri aegadel mootorisse lisatakse. ?kskord niiviisi Lapimaale s?ites sain teepeal 4 korda t?hik?igup??rdeid v?iksemaks keerata, sest vahepeal s?idetud m?nesaja km-ga oli mootori k?ik muutunud niipalju kergemaks, et t?hip??retel mootor undas nagu oleks gaasitross kinni j??nud. Ei ole vist vaja lisada, kui palju selline asi k?tusekulu allapoole toob. Xado t??tlus ise maksab diislitele ca 1200kr.

6. Vabalthingav sisselase: ise olen paigaldanud lihtsalt koonusfiltri, mis eelmise papist filtriga v?rreldes annab suure k?tusekulu kokkuhoiu eelk?ige niiske ilmaga maanteekiirustel (k?rgetel p??retel). Samuti tasuks poleerida ?ra ka kogu sisselase, et ?hk kergemini liiguks (ilma takistusteta). Miinuseks on see, et kuna siis ei ime enam karterisse alar?hku (kuna hingab "vabalt"), v?ib kulunud mootoril tekkida karterisse p?ris suur surve ja hakata kusagilt ?li v?lja pressima. Teine miinus on rallikah??l, mis on huvitav 5 ja 6 silindrilistel diislitel, aga mitte 4 silindrlistel. Saada on ka originaal korpusesse sobivaid pestavaid plaatfiltreid, kuid siis tuleks lammutada veidi ka filtri ees olevat korpust, et filter ise rohkem ?hku k?tte saaks. Ise olen muidu koonusfiltrite pooldaja, aga ka sellega on omad mured. Sageli ehitatakse sinna ?mber kast, et filter kapoti alt sooja ?hku ei v?taks, kuid see on natuke ebaloogiline, sest maanteel, kus v?imsust vaja, siis on seal nagunii ?huvool v?lis?hust ning linnas foori alt kiirendudes v?ib kaotada need paar hobuj?udu, mille see kast annaks. Olen ehitanud sisselaskesse ka veepritse, eetrihingamise, naerugaasiga m?ne mootori vastu taevast lasknud jpm, aga selliseid eksperimenteerimisi eriti soovitada ei tahaks, kui pole just tegu 100% projektiautoga.

7. V?ljalase: siin ei pakuta diislitele kahjuks eriti midagi. Ise olen pannud alla lihtsalt suurema diameetriga bensuka sportsumpsi, mis samuti kergendab hingamist ja j?tab oma j?lje nii v?imsuses kui k?tusekulus.

8. Rehvid: rehvivalik ei pea olema kallis, aga peab olema kvaliteetne. Et pigem kasutatud kvaliteetrehv kui mingi k?va protikumm. Mida pehmema seguga rehv, seda lihtsam on l?kata autot ka garaazhip?randal. Veeretakistusi on lihtsam m??ta kasv?i talve- ja suvekummide erinevusega mingil harjutud kodul?hedasel distantsil. Kvaliteetne, uus ja pehme rehv laseb veereda autol kuni 2x pikema maa! J?reldused k?tusekulu osas v?ib j?llegi ise teha. Muide, k?ige lihtsam viisi autole paremat kiirendust anda on panna alla madalama profiiliga rehv:P. Ise olen pehmema s?idu nautija ega ole huvitatud eriti veermikuremondist, sellep?rast kasutan v?imalusel alati t?isk?rgeid rehve ja nii v?ikese l?bim??duga veljel kui v?imalik (ehk siis vastupidiselt tuuninguideoloogiale, kus tahetakse just v?imalikult suurt velge ja v?imalikult madala profiiliga rehvi).

9. ?lid: igasugune tuunitud mootor tahab saada head ?li! Ei maksa unustada, et ka Mosseliiga s?idab t?iss?nteetilisega, kuid olulisim on ikkagi ?li kvaliteediklass ja viskoossusindeks. VAGi mootoritel pole tavaliselt peal ei eraldi ?lijahutuse radikat ega ka ?li (mitte jahutusvedeliku) temperatuuri kella armatuurlaual. Selle soovitaks ise paigaldada. H?da on selles, et ?li kaotab kuumenedes oma m??rimisomadusi ja muutub liig vedelaks. Sellep?rast oleks tarvis kasutada ?lisid, mis kannatavad kuuma, ehk siis viskoossuse markeeringus peaks olema W-le j?rgnev number v?imalikult suur. Tava?lidest n?iteks 5W50. Ise olen kasutanud sellist ?li talvel, suviti 20W60. Kvaliteediklassi osas tasub muidugi osta nii k?rge klassi ?li kui rahakott kannatab.

10. Jahutus: see on neist punktidest tegelikult t?htsaim, kuna see on ?htlasi ka VAGi diislite k?ige n?rgem k?lg. Ei maksa unustada ka seda, et mootor ise on alati kuumem kui jahutusvedelik, ning kui jahutusvedelik seda soojust piisavalt kiiresti eest ?ra ei vii, tekivad mootorisse suured temperatuurigradiendid ning igale poole hakkavad m?rad sisse jooksma, kaas k?veraks jms. Ega siin ei saagi teha eriti palju midagi muud, kui:
- vahetada regulaarselt jahutusvedelikku (ka sellel on oma vahetusv?lp!),
- panna sisse mingi alla 80 kraadine termostaat
- vahetada originaaltermostaat mingi muu vastu, millel on suurem klapp
- pesta l?bi kogu jahutuss?rk (et mootor annaks paremini sooja ?ra jahutusvedelikule ja jahutusvedelik hiljem uuesti metallile radiaatoris)
- v?imsam veepump: see polegi otseselt tuuningukaup, isegi m?ned B-varuosade tootjad teevad originaalist v?imsamaid veepumpasid. Ka hind on originaalist odavam, erinevused on pumba labade suuruses ja kujus.
- suurem (p?hjamaade) salongiradikas, mida saab kasutada kriitilises olukorras kah kuuma jahutusvedeliku jahutamiseks, lisaboonusena ka soojem salong autos.
- radika jahutusventilaatori k?sitsil?litus salongist
SIIN on pildikene ?hest turbodiislist, mis juhtub tuunitud mootoriga, kui k?ik muu on tehtud, aga jahutust ei ole saanud piisavalt heaks. J?rjekordselt omad vitsad:P

Hetkel ei tulegi midagi muud meelde. Hiljem ehk tuleb, siis lisan. Ise ei ole autoala inimene, see on lihtsalt mu hobi. Diislitega olen tegelenud muidu 90ndate algusest saadik, kui neid L??ne p?ritolu autosid siia tooma hakati ja neid algul ikka v?ga palju v??rastati. Omad remondid ja ?mberehitused olen teinud Soomes s?bra firmas, kus saan kasutada k?iki vajalikke riistapuid. Korraliku tuuningu hinnaklassi kohta ?tleks vaid niipalju, et eelmise projekti peale kulus 130.000kr, kusjuures selle eest ei ostnud mitte ?htegi valuvelge ega muid m?ttetusi, see l?ks ehitamisse ainult osade n?ol (oma t??d ei arvesta). Toorikuks oli siis 1978a ?liv?ikese l?bis?iduga VAGi R5 diisel ja Audi Quattro (see auto m??dud ja uue omaniku k?es, kui huvi v?in mingeid pilte-videosid otsida). K?simused, kommentaarid, vastuv?ited jm on oodatud!

EDIT: juba lisasin siia midagi. Kindlasti lisan veel ka tulevikus midagi just esimesse postitusse

[Muudetud: 7-3-2007 krss]

Kas pihustir?hu t?stmine ja s??tenurga seadmine on piisav tulemus ...pumba kallale ei l?heks...kus ma saaksin teada mis sorti diisel mul on noh vabalt hingav ta on aga ...VAG ?

ei leia seda kohta kus saaks seda infi teada...

t?nud.

Volkswagen AG ehk VAG.
A see selleks, kuna diisliguru krss on foorumiga ?hinenud, siis kasutan juhust ja k?sin, kuskohast selle alla 80C avanemisega termostaadi saaks? Forss ei paku, automaailm ka mitte... Seni pole leidnud.



[Muudetud: 7-3-2007 diabolos]

VAG on lihtsalt rahvusvaheline l?hend Volkswagen-Audi Grupp, nagu PSA diisel ?eldakse Pesukoti mootorite kohta jne. V?ljend on kasutuses, kuna sama tootja mootoreid pandi peale lisaks VW/Audi/Seat/Shkoda ka teistele, nt Ford Galaxy, Volvo 200/700/800/900 seeria, isegi mootorpaatidele jt.

Pihustir?hu t?stmine ?ksi pole efektiivne (s??stab eelk?ige k?tust) ja on ?sna t??mahukas (?igemini ajamahukas), see sobiks pigem osana muust ettev?tmisest, kui nagunii pihustid ?le k?iakse. Ega teeninduses seda vist keegi ette ei v?takski, peaks vist ise arstit?? nurka viskama ja sellise asjaga tegelema hakkama:P. S??tenurk tuleks loomulikult ?igeks ajada, kui see ?ige ei ole. Pumpa v?ib ikka torkida, sest segu saab ?levaatuseks ju lahjemaks tagasi keerata, peamine et ei tossaks.

Teenindustes on paljude ettev?tmiste kahtlase v??rtusega, sest tase on pehmelt v?ljendudes lihtsalt masendav. Ei osata testida pihusteid, ei tunta ?ra hilist s??det jpm, eelistatakse teha t??mahukaid asju (klient maksab) selle p?him?ttega, et vahetame/teeme midagi ?ra ja vaatame kas l?ks paremaks. Meistrid, kes t?esti oskavad, on teinud sageli oma firma ja siis on h?das, kuna alluvad teevad sellist t??d, millele ei k?lba anda garantiid. N?iteid v?iksin tuua igasuguseid mitmest Eestimaa nurgast. Millegip?rast arvan, et keegi ei raatsi samas maksta nii k?rget tunnihinda, mis t?esti t??meest motiveeriks ja ?rataks igap?evasest rutiinist, kus r?hk eelk?ige kvantiteedil (remondij?rjekord uksetaga).

?ks asi, mida varem ei maininud, on mootori d?naamika ja k?igukasti ?lekannete ja rehvi k?rguste omavaheline suhe. VW vanad 4-k?igulised kastid on linnas?iduks nii heade ?lekannetega, et k?ik on mu erinevaid vabalthingavaid masinaid alati turbodiisliteks pidanud. Ei ole seda kohanud veel ?hegi 5-k?igulise puhul, kuigi eelmine 2.3E 100kW bensuka kast oli kah nagu loodud rallitamiseks diiselmootori otsas, paraku puudus j?lle sobiv ?lekanne (kiireks) maantees?iduks (l?ppkiirus ?le 180 t?nu mootori tuuningule, kuid j?udu oli nii palju, et et oleks v?inud olla vabalt paar k?iku veel lisaks)

Diabolosele: selleks tuleks v?tta k?tte vana termostaat ja jalutada koos m??jaga riiulite vahel, otsida ?les ?ige suurusega (suurema klapiga) vastav termostaat. Need pole nagunii ?kski originaalid ju, ega vist originaaltermostaati ei saagi, veel m?nda aega tagasi ei pakkunud ka esindus. Oma endisesse diisel-Audisse sai sisse vist 78 kraadine, ei teagi, mis autole see muidu ette oli n?htud, samuti riiulitest otsimise peale leitud. Varem olnud 82 kraadine j?i rallit s?ites veel veidi liiga kuumaks, aga kui liiga palju v?imsust mootorist v?lja ei pigista ja seda ka rajal ei kasuta, peaks ajama asja ?ra ka veidi kuumem termostaat. Originaal sobib paraku vaid tehaseseades rahulikus stiilis s?itmiseks.

[Muudetud: 7-3-2007 krss]

edit: (Pihustir?hu t?stmine ?ksi pole efektiivne (s??stab eelk?ige k?tust) ja on ?sna t??mahukas (?igemini ajamahukas), see sobiks pigem osana muust ettev?tmisest, kui nagunii pihustid ?le k?iakse. Ega teeninduses seda vist keegi ette ei v?takski, peaks vist ise arstit?? nurka viskama ja sellise asjaga tegelema hakkama:P. S??tenurk tuleks loomulikult ?igeks ajada, kui see ?ige ei ole. Pumpa v?ib ikka torkida, sest segu saab ?levaatuseks ju lahjemaks tagasi keerata, peamine et ei tossaks.)

S??tenurk on hetkel ?ige ,kuid ma sain vist valesti aru ,et kui ma muudan pihustir?hku siis pean ka n?ppima s??tenurka vastavalt muutustele ...

[Muudetud: 7-3-2007 wagner]

[Muudetud: 7-3-2007 wagner]

Diiselmootoril ei ole s??det, on pihustus (pritse)moment. See ei ole norimisena m?eldud , hea on kasutada selliseid termineid ,millest k?ik saaksid ?hel viisil aru.

Algselt postitas: Wagenist
Diiselmootoril ei ole s??det, on pihustus (pritse)moment. See ei ole norimisena m?eldud , hea on kasutada selliseid termineid ,millest k?ik saaksid ?hel viisil aru.

kuidas on siis t?psem nimetus n.n tooreklappi(benal nimetus vist) asjandusel...vasakut k?tt..?

Nii see tarkus tuleb kui keegi parandab:)

See, millest siin jutt k?ib, on peenh??lestus. Pumba nurk ja pihusti r?hk on lihtsalt omavahel seotud ja perfektsust taga ajades tuleks need asjad teha ?iges j?rjekorras. V?hemalt 99.9% (t?en?oliselt rohkemgi) t?navail s?itvatest korras diislitest on see peenh??lestus t?iesti tegemata. Seda keegi teeninduses niisama ei tee ning mootorid t??tavad normi piirides ka siis, kui igal pihustil natuke erinev r?hk ja pump enamv?hem ?igel ajal k?tuse peale annab. Sel p?hjusel on ka teema pealkirjaks tuuning, ehk siis fanaatikutele m?eldud v?imalused oma auto v?imsuse kasvatamiseks, mitte selline teenindusest tellimust??na tehtav asi, mida j?rjekorras k?ik n?udma v?iks minna. See ikka rohkem m?nede hullude eral?bu, m?ni ehk viitsib teha ka s?brale. Ega ma isegi seda raamatutarkuse j?rgi tegema pole hakanud, ikka s?brad (proffid) ees, ise ninapidi juures, j?rgmine kord proovinud ise jne.

S??tenurk pole kindlasti ?igeim s?na, aga kui seda kasutavad proffid, k?lbab kasutada ka minul, mis sest et vale. See t?hendabki pumba nurka, mille juures segu silindris s?ttib (bensukal s??datakse k??nla abil). Et kes ei tea, mehhanilised pumbad on keeratavad ?mber oma telje ja nurk pannakse paika umbes samuti nagu jagaja puhul bensuautodel, st seda ?mber oma telje keerates. Paraku ei ?nnestu seda keerata nii v?he kui vaja ja perfektse tulemuse saamiseks tuleb seda katse-eksitus meetodil v?ga palju kordi ?le teha (kuna kella ja stroboga saab m?rkide j?rgi korrektse nurga, kuid see pole enam p?ris t?pne teiste sellest s?ltuvate asjade suhtes, st m?rkidest mingis suunas veidi erinev nurk annab parema tulemuse ja on tegelikult t?psem). Siin on tegelikult olemas ka ?ks vastur??kivus, millest ma h?sti aru pole saanud. Nimelt rihma venides, kuludes v?i peale rihmavahetust muutub s??de v?hehaaval aina hilisemaks, millegip?rast mitte kunagi varasemaks. Mind v?ga huvitaks teada seletust, mille kulumine seda konkreetselt p?hjustab.

[Muudetud: 7-3-2007 krss]

[quote]Algselt postitas: diabolos
Volkswagen AG ehk VAG.
A see selleks, kuna diisliguru krss on foorumiga ?hinenud, siis kasutan juhust ja k?sin, kuskohast selle alla 80C avanemisega termostaadi saaks? Forss ei paku, automaailm ka mitte... Seni pole leidnud.


Ma eelmise aasta s?gisel lasin enda autol termostaadi vahetada CarStopis (O? Automiil), ja seal pakuti m?lemat varianti. V?id sinna vaadata, Turu t?naval Jazz pesulaga samas hoovis.

Kas selle Xado'ga v?ib t?itsa ise kodus m?ssata, ei ole ohtu, et midagi saab valesti teha? Saan ?igesti aru, et see on autopoest t?itsa k?ttesaadav kraam tuubi sees?

Xadot p?ris igas poes ei ole, aga olen ise ostnud maaletoojate k?est, sealt Lasnaka politsei jaoskonna vastas olevast poest. Motorexil on neil maaletoojatel kah alati mingid sooduspakkumised olnud, sealt ma selle isegi aastate eest avastasin. Ostes on ?petused kaasas kuidas kasutada, ei ole midagi keerulist. Olen kuulnud kuulujutte, et mingitesse japsi mootoritesse ei pidavat sobima (kaanejamad) ja ?he 4-taktilise peaaegu uue muruniitja olen sellega p*rse keeranud, h?lss muutus karedaks nagu oleks liivaga koos t??tanud, t?en?oliselt reageeris kuidagi metalliga, mida automootorite puhul ei esine. Muidu teinud seda enda autodest k?mnekonna mootoriga, lisaks veel hulga tuttavate autosid, k?igil positiivsed tulemused, ainult m?nel see efekt rohkem v?ljendunud kui teistel. Xado kohta on ?ksjagu lugemist siin http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php? ... ubmit=otsi

Xado enda ametlik koduleht: http://www.xado.ee/

[Muudetud: 8-3-2007 krss]

to krss : Mul oleks Teile yks kysimus, tegelt tahaks tapsustada ..
Kui t6sta pihusti survet siis lyheneb kytuse sissepritse aeg ??
Hmmm..
Enda kogemustest voin siinkohal r22kida seda et kui t6sta pihistisurvet siis muutub sissepritsenurk, st see moment kui kytus phahvatab/l2heb p6lema on hilisem. Ja ma kahtleks et see annab m2rgatavad tulemust.
Tookodadest: Siin olen Teiega nous, paljud lihtsalt ei viitsi tegelda pihusti reguleerimisega, sest vahesed teavad kui palju yks sajandik millimeetrit ( 0.01 seibi paksust) t6stab pihisti r6hku , ja aravn et yksikutel yldse on olemas vajalik seibide komplekt, kruvik ja pihusti stend. Samas stend voib olla paljudel, ise asi kas seda osatakse kasutada;)

T?iesti n?us, seal ongi 2 efekti ?heaegselt, muutuvad nii pritsenurk kui l?heneb pihustamise aeg, millest viimane annab kokkuhoiu k?tusekulus, eeldusel et ka see nurk on t?pselt klappima pandud. Olulisem on tegelikult see, et peenh??lestus oleks tehtud korrektselt, et see r?hk (pritse nurk) oleks k?igil pihustitel ?hesugune ja seda saab teha palju t?psemalt kui suht l?dvad tehasenormid. ?sna s??tu olekski t?sta r?hud tehasenormi ?lemisele piirile, aga seeeest t?pselt, sel juhul pole "reeglite j?rgi" vaja veel muuta ka pumba nurka, kuid selle korrigeerimine annab hea efekti. See k?ik, millest juttu tegin, ongi m?eldud komplektina kasutamiseks ja iga v?ike l?li eraldi ei ole kuigi t?hus, k?ik koos annavad samas h?mmastavaid tulemusi nii d?naamikas (n?iteks vabalthingavale diislile parema kiirenduse kui vastaval turbodiislil - no kellele see ei meeldiks!) kui k?tusekulus

Algselt postitas: krss
Xadot p?ris igas poes ei ole, aga olen ise ostnud maaletoojate k?est, sealt Lasnaka politsei jaoskonna vastas olevast poest. Motorexil on neil maaletoojatel kah alati mingid sooduspakkumised olnud, sealt ma selle isegi aastate eest avastasin. Ostes on ?petused kaasas kuidas kasutada, ei ole midagi keerulist. Olen kuulnud kuulujutte, et mingitesse japsi mootoritesse ei pidavat sobima (kaanejamad) ja ?he 4-taktilise peaaegu uue muruniitja olen sellega p*rse keeranud, h?lss muutus karedaks nagu oleks liivaga koos t??tanud, t?en?oliselt reageeris kuidagi metalliga, mida automootorite puhul ei esine. Muidu teinud seda enda autodest k?mnekonna mootoriga, lisaks veel hulga tuttavate autosid, k?igil positiivsed tulemused, ainult m?nel see efekt rohkem v?ljendunud kui teistel. Xado kohta on ?ksjagu lugemist siin http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php? ... ubmit=otsi

Xado enda ametlik koduleht: http://www.xado.ee/

[Muudetud: 8-3-2007 krss]

Aga milline on v?imalus, et see kraam ladestub n?iteks turbo ?lituskanalitesse?

Xado ei ladestu kuskile.Ta ei hakkagi enne t??le, kui ei ole kahte teineteise vastu h??rduvat metallpinda.Enne seda on xado lihtsalt ?ks mootoris ringlev pl?ust, mis ei ladestu ise kuskile.Ja vedel pl?ust, mis ei l?? ka ?likanaleid kinni.
Xado on kosmosetehnoloogia arendustes tehtud leidude igap?eva-ellu toomine, nagu ka paljud muud asjad meie igap?eva-elus.N?iteks mikrolaine-ahi on p?rast s?da avastud lindude radariantennidel ?rak?psemise alusel tehtud riist.Radariantennidel tekkisid sarnaseid laineid, mida meie uunid kodus teevad.
Ma ei m?leta detailselt enam seda xado t??ts?klit ja ei ole p?dev seda siia kirjutama, aga see on f??sikaliste ja keemiliste toimete protsess.Konarused silutakse pindadel siledaks nii, et keemiliselt tekitatakse sinna uus kiht, aga mitte liiga palju, st mootorit kinni ei pooda.Seda lugu kuulsin siis, kui xadot alles hakati Eestisse tooma.Suhtusin sellese v?ga pessimistlikult ja t??tasin Motorexil Xado boksis olnud v?ga p?devaid vastava k?rgharidusega vanamehi pikalt ja nad tegid mulle puust asja ette ja v?rvisid punaseks ka.
Temperatuuri hoidmise kohta mootoris v?in tuua n?ite enda auto kohta.Mul oli Scorpio 2,5td ,millel vana Pesukoti 70-ndatest p?rit mootori alusel tehtud kone vahel.Scorpale hakati alles 94-ndal fordi kakat peale panema.Aga see pesukoti oma on hea asi.Aga temperatuurist siis seda, et panin talle termostaadi 78 ja ehitasin radika jahutuse ringi.Tal on originaalis termosiduriga propelleri k?ivitus jahutusradiaatorile, aga see on tobe s?steem ja panin talle elektrilise peale.Leidsin mingi Vene auto anduri, mis oli 78 kraadine ja panin selle vahele.Kaks mootorit koos kahe tiivikuga ja korraliku kojaga l?ksid peale.Kui ventikad k?ima l?ksid, siis t??tasid, nad v?ga l?hikest aega, sest effekt oli v?gev.

Suhtusin sellese v?ga pessimistlikult ja t??tasin Motorexil Xado boksis olnud v?ga p?devaid vastava k?rgharidusega vanamehi pikalt ja nad tegid mulle puust asja ette ja v?rvisid punaseks ka.

K?ik muu jutt oli ?ige, aga selleks, et nende Xado boksis olevate meeste harimatusest aru saada, ei pea isegi mitte keemik olema:P. Nad lihtsalt m??gimehed, kes midagi kusagilt lugenud ja k?igile v?ga tarka juttu oskavad ajada, kuid endil ei paista seejuures elementaarsetestki asjadest aimu olema. Kliendi jaoks ei pea tegema asju mitte punaseks vaid l?bipaistvaks;)

?ks veidi kaasaegsem teooria selle toimemehhanismi kohta p?hineb r?niosakestel, mis nendel konarustel plahvatama hakkavad ja l??vad seal ringlevaid s?sinikuaatomeid ja mingit muud pahna kinni nendesse konarustesse. Mida siledamaks pind l?heb, seda v?hem tekib seal soojust ja seda v?hem ka Xado toimib, ehk siis kinnikittimise ohtu t?esti ei ole. See ei ole ju mingi radika lekkepeataja. Ladafoorumist v?ib lugeda huvitavaid katseid, mismoodi mehed s?itsid peale Xado kasutamist ilma ?lita - ?li mitte ainult ei m??ri vaid ka jahutab liuglaagrite t??pindasid, ehk siis mingi 50km (v?i oli rohkemgi?) ?lita s?idu katse n?itas, et nende laagripindade vahel tekib palju v?hem kuumust kui normaalselt. Aastaid tagasi kirjutati mitmel pool, kuidas Xadoga t??deldud autod s?itsid ilma ?lita Peterburist Moskvasse. Isegi ei vaeva oma pead sellega, mida sealt uskuda ja mida mitte, aga asi t??tab minu jaoks enam kui piisavalt ja raatsin osta ka j?rgmisel korral. Bensuauto jaoks on see k?ik odavam kui diislile

Kui see XADO nii huvitav on ja minu antud linkide l?bilugemise j?rel ikka veel k?simusi tekib (millele ma nagunii midagi uut enam vastata ei oska), v?iks teha selle kohta eraldi teema, mitte seda tuuninguteemat XADO omaks ?mber teha

[Muudetud: 9-3-2007 krss]

Hea t?? krss respeckt

Hea t?? krss respeckt

Lisaks eelnevale ?he uue ja mind p?ris k?vasti h?mmastanud kogemuse turbodiislite tuuningus. Autoks on ?ks 3.3L mootoriga TD maastur, mille normaalne k?tusekulu on tavaliselt 12-14L/100km (suur, pikk ja 9-kohaline, samasugune vabalthingav paari liitri jagu ?konoomsem). K?isin j?llegi ?le peamistest kriitilistest kohtadest, mis kulu m?jutavad, kuid eesm?rk oligi saada kulu nii v?ikseks kui v?imalik, mitte v?imsust kasvatada. Midagi juurde ei ehitanudki, tegin ainult: klapiregull, pihustite peenh??lestus, seej?rel s??te paikaajamist poole p?eva jagu, mootorisse turbo-lube, Xado ja paaki Hi-gear. P??rded ei t?usnud k?rgemaks m?rgatavalt, j?udu kah eriti juurde ei tulnud, turbo hakkas vilistama (?sna loogiline, kuna takistus v?henes tunduvalt, selle p?rast muutusid ka turbo r?hud), kuid k?tusekulu on p?sinud viimaste tankimistega (paak t?is meetodil) ivakese alla 7L/100km! Teine mootor, millega viimasel ajal tegelesin, oli VAGi 2.4 vabalthingav R6 diisel Volvo aiste vahel. Algselt oli kulu 10 sajale, peale ainult lisanditega m?ngimist kukkus kulu samuti veidi alla 7 sajale (tean varasematest kogemustest, et kui torgiks pumpa/pihusteid/pritsenurka, peaks saama kulu veel ca liitri jagu v?iksemaks), kuid j?udu tuli juurde nii palju, et ei tunne vana autot ?ragi. Iseenesest huvitav, kuidas eri t??pi pumpadega (rida vs rootor) ja eri kulumisastmega (400tkm vs 140tkm) mootorid reageerivad neile lisanditele.

ma pole k?ll kunagi ?htgi diislit omanud, aga igatahes meeldib mulle herr "krss"i tehnikaalane suhtumine.
v?ga hea teema mida lugeda!


k?siks paar strateegilist k?simust:
*see 3.3TD -> kas see on Opel Frontera kapoti all?
*ja milline diiselk?tus paagis loksuda v?iks kui auto sinu n?pun?idete j?rgi h??lestatud on? ja kas sinine on OK?, seal pole ju muud kui v?rvitablett sisse segatud...

Autoks on Patrol. M??detud Statoilist ostetud k?tusega. Sinine k?tus ei ole siiski ainult v?rvitud diisel, vaid on teiste omadustega (nagu ka punane), pakkudes mh p?ris mitu % v?imsuselisa ning kulu kokkuhoidu. T?en?oliselt on see nii ka Eestis, aga selles kindel ei ole. Samas v?listab igasugune v?rvitud k?tuse kasutamine garantii (pump, pihustid jne). Veel ?ks moment, nimelt v?rvitud k?tuseid ei ole m?tet solkida, sealt ka kvaliteedivahe. Statoilis m??davaid k?tuseid julgeksin nimetada solgiks nagu ka k?iki teisi Eestis legaalsel teel m??davaid k?tuseid (k?ib nii diisli kui bensiini kohta, erandiks siis rekkajuhtide poolt paagis ?le piiri toodud k?tus, mis siin tuttavatele maha m??akse). Kes on harjunud tankima v?lismaal, teab millest r??gin, aga see ei ole siin praegu teemaks. Samas annab juba see m?rgatava (olenevalt mootorist) kuluvahe, et kas m??detakse kulu Eestis vm riigist tangitud k?tusega.

Eelpoolmainitud Patrol 3.3TD-ga sai tehtud veel ?ks nali. Nimelt lisaks k?igile eelpool mainitud muudatustele panin selle jooma rapsi?li. Tehniliselt ei ole seal midagi keerulist, lihtsalt tuleb mingil moel ?li kuumaks saada, filtreerida, kuumana mootorini transportida ning veel ka kraanid vahele (nii suunaga mootorisse kui tagasivoolule), sest k?ivitused ja mootori seiskamine peavad endiselt toimuma diiselk?tuse pealt, mitte rapsi?liga. Piltidel paistvad ?lipudelid on loomulikult kallimad diiselk?tusest, andes efektina vaid s?ltumatuse tanklatest. Kasutatud toidu?li on samas tasuta v?i v?ga odavalt k?es ja vaadiga toidu?li hulgi ostes pole ka kallim diiselk?tusest. Piltidelt paistavad ?li soojendamise spiraal (ise tehtud, vasktorust), ?ks kraanidest, pumba eelne j?mefilter (peenfilter peab ?li jaoks olema elektrisoojendusega, nagu Mersudel, Peugeotidel ja veel m?nedel teistel) ning soojusisoleeritud voolikud. Piltidelt on puudu 20L paadipaak, mida ise ?li jaoks kasutan. ?li kuumutamise tegin mootori?li pealt, mitte jahutusvedeliku pealt, kuna sel autol oli see lihtsamini teostatav (mootori?li saavutab oma p?siva kuuma temperatuuri aeglasemalt, kuid p?sib hiljem ?htlasema temperatuuriga). Kui teha sama asi s?iduauto jaoks, siis tasuks kasutada pigem elektriliselt juhitavaid kraane, mis on ?hendatud n?iteks jahutusvedeliku temperatuuri anduriga v?i siis salongist seest ?mber l?litatavad. Minul on seal tavalised kuulkraanid, kuna maasturit kasutan ka natuke teisiti kui kasutaks s?iduautot: linnas m?ne km otste jaoks ei j?ua mootor nagunii ?les soojeneda, kuid p?ev l?bi metsas v?i p?llul tuksudes ei ole ka raske korra kraani keerata. Ja kuna diiselmootoril on t?hik?igup??retel k?tusekulu pea olematu, siis sellest 20L paagist jagub p?ris pikaks ajaks. N?iteks testides tunni ajaga ?li pudelist voolikuga k?tust imedes langes ?li tase vaid m?ne mm (sh ka aeglustiga maastikus?itu veidi). S?ites on j?udu enamv?hem sama palju kui diiselk?tusegagi (tahaks ?elda et rohkemgi, ka t?hik?igup??rded t?usid veidi, ei saa m??ta j?u kasvu v?i v?henemist kuidagi), madalas otsas on vahe vast k?ige paremini tuntav, k?rgetel p??retel mootorit pikemalt kr?unutades tuli natuke imekerget helehalli suitsu, millel suitsu l?hnaga samas mingit pistmist pole. Heitgaasid ongi see suurim erinevus, nimelt on tunne, nagu s?idaks ringi pontsikutehasega, terve ?uepealne oli l?puks head toidul?hna t?is, s?brad andsidki autole juba toreda hellitusnime "pannkoogim?rgistus" . Enne talve tulekut on plaanis v?tta s?steemi selle auto pealt maha ja kasutan siis p?rast ?he oma teise diiselauto peal.

Kui tekib k?simus, et miks ma sellise lollusega ?ldse tegelen, siis aus vastus oleks, et uudishimust. Teine moment on muidugi ka s?ltumatus tanklatest ja looduslikult taastoodetav k?tus (toidu valamine paaki on muidugi eetiliselt vaieldav). Ja usun, et ka veidike kallima toidu?liga s?ites on n??d nende ?mberehituste j?rel odavam s?ita selle ca 7L/100km kuluga suure maasturiga siiski veel odavam, kui teistel sama suurte maasturite omanikel diiselk?tusega v?i ka keskmise bensiinimootoriga pereautode puhul.

V?ga julge ja huvitav ettev?tmine! Oletatav v??nde lisandumine v?i isegi mingil m??ral reaalne olla, sest kusagilt artiklist on silma j??nud, et biodiisel plahvatab agressiivsemalt kui fossiilne kraam.
Loodame, et su masina turbo ja muud elundid sellest ettev?tmisest halvasti ei arva:)

Ka minul oleks nagu kusagilt meeles, et madalamasse otsa tuleb j?udu juurde ning k?rgemas otsas j??b j?lle v?hemaks. Ehk siis max v?imsus iseenesest v?heneb, kuid v?imsus nendel p??retel, millega s?idetakse 95% ajast, vastupidi suureneb. See vahe on tegelikult nii v?ike, et v??ral autol seda ei m?rkakski, aga kui l?heks d?notamiseks, siis oleksin n?us k?ll kihla vedama m?ne hj v?i nm ulatuses

Algselt postitas: madtongue
V?ga julge ja huvitav ettev?tmine! Oletatav v??nde lisandumine v?i isegi mingil m??ral reaalne olla, sest kusagilt artiklist on silma j??nud, et biodiisel plahvatab agressiivsemalt kui fossiilne kraam.
Loodame, et su masina turbo ja muud elundid sellest ettev?tmisest halvasti ei arva:)

Selle tulevikuprognoosi paikapidavaust saab kontrollida alles tulevikus. Aga ega ma sel aastal polegi veel ?htegi mootorit laiali lasknud, veel j?uab

Inglisekeelne projekt, kui pannakse Ventole toidu?liga s?itmise s?steem peale.
VW Vento / Jetta Diesel to Burn Vegetable Oil